Kanuumatk Šešuviu jõel

Spetsifikatsioonid

Pikkus

Siin kuvatakse ametlik jõe pikkus. Meie arvutatud jõe pikkus erineb sageli ametlikust. Me arvutame jõe pikkuse kaardile joonistatud jõe kõvera alusel. Erinevused tulenevad erinevatest jõe alguskohtadest või jõe kõveratest läbi järvede ja tammide.

114 km
Raskusaste
2/5
Valgla suurus
1908 km2
Vooluhulk
16.4 m3/s
Kalle
103 cm/km

Platvormil

Marsruudid
0
Rendid
0
Maamärgid
3
Mõõtejaamad
1

Kanuumatkast Šešuviu jõel:

Tai didžiausias Jūros intakas. Jo ištakos Kelmės rajone. Baseino ežerų beveik nėra, nuotėkis per metus smarkiai svyruoja. Jį papildo dideli (Šešuvies atžvilgiu) intakai — Ančia ir Šaltuona. Pavasarį būna smarkių upės potvynių.

Didžiausias Šešuvies aukštupio (nuo versmių iki 88 km) nuolydis — arti 3 m/km. Toliau į upę tolydžio plūstant intakų vandenims, nuolydis palengva mažėja ir žemupyje siekia 0,2 m/km.

Kelionę Šešuvimi, kai vanduo pakyla, galima pradėti prie Žemaičių plento tilto. Sausesniu metu — žemiau Ančios arba Šaltuonos žiočių.

Kaart:

Jõe profiil

40 m 80 m 120 m 0 km 20 km 40 km 60 km 80 km 100 km 117.1 km
Ametlik kalle: 103.0 cm/km
Arvutatud kalle: 95.1 cm/km

Arvutatud kalle kasutab EL digitaalse kõrgusmudeli (EU-DEM, 25 m eraldusvõime) andmeid. Kuna mudel mõõdab keskmist pinnakõrgust igas 25×25 m ruudus, ei suuda see täpselt kajastada kitsaste jõeorgude sügavust — kõrguste vahe ja kalle on sageli väiksemad kui tegelikkuses.

SildTamm
62.9 km   Sild Jono Novakausko g.
29.1 km   Tamm Gaurės g.
17.1 km   Tamm Žalioji g.

Veetase

Skirgailų VMS kõrge
165 cm +26 cm
muutus 24 h
Temperatuur: 16.4°C
1 tund tagasi

Veetaseme ajalugu (30 päeva)

Allikas: LHMT · Veetaset mõõdetakse jaama nullmärgist — negatiivsed väärtused on normaalsed. · VMS = veetaseme mõõtmise jaam